logolind1

 
Hea lugeja, võib-olla on sinulgi tekkinud sama küsimus: kes on see laimiroheline linnuke Järve kooli logol?
1. septembril ei teadnud seda veel keegi, aga küsimuse esitasime Järve  kooli õpilastele. See tähendab, et kuulutasime välja logolinnu jutuvõistluse. Kui tavaliselt on septembrikuu ikka kooliõpilastele nii-öelda hoovõtuaeg ning „ sulg on suvest roostes”, siis sel  aastal oli kõik teisiti. Lapsed lasksid oma fantaasial lennata ning pliiats kribas paberile kõige toredamad mõtted logolinnukesest. I klassi mudilased veel kirjutamisega iseseisvalt hakkama ei saanud, aga abiks olid õpetajad, kes kõik mõtted üles tähendasid. Seega võime julgelt väita, et kogu koolipere oli kirjutamishoos.
Järgnevalt lühike kokkuvõte kirjapandust. Missugune on meie logolinnuke? Õpilaste arvates on ta graatsiline ning õrn, väike ja habras, aga kindlasti uhke, energiline, rõõmsameelne, sõbralik ning loomulikult tark ja õpihimuline.
Kust see tore linnuke meie kooli lendas? Õpilased arvavad, et linnu kodu võis olla kaugel Aafrikas või hoopis Amazonase vihmametsas. Linnuke pidi ette võtma pika tee meie juurde. Aga võib-olla lendas ta hoopis Lõuna-Eestist kohale või, mine tea, koorus siinsamas Metsapargi võsas. Kõik võib olla!
Mis on logolinnu nimi? Teada on, et nimi meest ei riku, olgu see eestipärane või hoopis laenatud kaugelt Ameerikamaalt. Nii sai meie linnuke endale palju nimesid: Re-Virrvars, Roheline Linnuke, Siuts, Järvi, Erki, Tirtsu, Tiibu, Tõnn, Laimi, Õpi, Sädemeke, Kiireke, Tiivake, Tarkus, Robbi, Sugandees .... jne . Heal lapsel ikka mitu nime!
Laste lood olid toredad ja südamlikud. Tundus, et logolinnuke on kõigile armas. Jutuvõistluse žürii valis välja kaks võidutööd. Võitjad on  IIA klassi õpilane LIISMARI SEPPA ning VIII B klassi õpilane KERTTU-LIIS SOOSALU. Palju õnne!
 
logolind2
 
Paremad tööd on üleval kooli raamatukogus. Head lugemist!
Logolinnuke inspireeris kõiki. Loodan, et nobedat sulge ja lennukaid mõtteid jätkub terveks õppeaastaks.
 
Ilme Hallik,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
 
 Kool modelli otsinguil
Kui veel ajalehti paberil loeti, seisis Postimehes kuulutus „Otsime tarka ja kena välimusega modelli, kes sobiks kooli logole. Järve Kooli pere.”
„Huvitav!” mõtles Re-Virrvars, kes oli kuulutuse just veerides läbi lugenud. Ta oli kogu aeg soovinud modelliks saada ja nüüd tuli see võimalus talle lausa pessa kätte. Kõhklusteta ruttas ta ühel õhtul vapralt kooli poole, lendas koolimajja sisse ning toksatas nokaga vastu direktori kabineti ust.
Ukse avas väga, tõepoolest, väga pikka kasvu naisterahvas, kelle pead ehtisid heledad lehvivad juuksed. Kuna ta aga ei märganud ukse taga kedagi, sulges ta selle. Peagi kuulis direktor toksatust uuesti. „Tere, proua direktor! Ma lendasin siia, sest soovin konkureerida teie kooli logoks, modelliks,” siristas väike linnuke. Ehmunud ja segaduses direktor, kel oli veel kiireid tööasju ajada, püüdis selgitada, et ta ei tee töövestlusi hilisõhtul. Re-Virrvars ei andnud alla.  Direktor nägi, kui järeleandmatu suleline oli, ning lausus  lõpuks: „No hea küll! Istu siia! Miks sa soovid meie kooli tööle tulla?” – „Olen unistanud juba väiksest peale saada modelliks ... ja kool – see on ju koht, kus ma veedaksin nii ööd kui ka päevad! Kas ma, palun, võiksin siia tööle tulla? Ma palun teid nii väga!” siristas linnuke. Direktor uuris pingsalt enda vastas istuvat öökulli Re-virrvart, kes anus teda lausa pisarsilmi. Ta oli tõesti ülimalt veetleva välimusega, suurte silmade ja laimirohelise koheva sulestikuga. Kuigi kasvult väike, oli ta siiski väga armas ning ei mõelnudki alla anda. Kui direktor nägi linnukese visadust, otsustas sulelise tööle võtta.
Nüüd poosetab seesama tiivuline uhkelt kooli logol, rind rõõmust ette lükatud ja alati valmis koguma uusi teadmisi. Ta kannab raamatut alati kaasas. Tõesti, ta on meile kõigile hea eeskuju!
Kerttu-Liis Soosalu, 8.b klass
 
Elas kord üks väike värvuke, kelle sõbraks oli eriskummaline rukkilill. Värvukesele meeldis rukkilille juures rääkimas käia, sest rukkilill elas väga huvitavas paigas, nimelt Kohtla-Järve Gümnaasiumi seinal Lille juures oli alati huvitav, sest seal käis väga palju lapsi, kes tahtsid kõik õppida ning nende tegemisi oli kõrvalt tore jälgida. Nii oli laste juures käimine ja rukkilille ning  varblase sõprus juba aastaid kestnud. Lapsed kasvasid suureks ja läksid teise kooli tarkusi omandama. Rukkilill hakkas neid taga igatsema. Nii juhtuski, et ühel päeval ei leidnud värvuke enam rukkilille eest, sest ta oli ära läinud suurte laste juurde. Värvukesele aga nii meeldisid väikesed lapsed, kes tahtsid õppida, et ta otsustas rukkilille asemel logo peale minna. 
Sellest ajast peale on värvuke Kohtla-Järve kooli seinal ja jälgib huviga laste arengut ja õpiteekonda.
Liismari Seppa, 2.b klassi õpilane
 
 

Leia meid

Meil on lehel 131 külalist ja 0 liiget